Wednesday, November 3, 2010

Uudised: See koomiksinäitus, millest eelmises postituses kirjutatud oli, aga seekord põhjalikumalt


(Vabandan, kui antud postituse pealkiri ebatavaliselt ja v
embutavalt pikk on. Loodan, et see kellegi päeva rivist välja ei löö. :))

1. novembril kell 14:00 juhtus Eestimaa pinnal siis selline lugu, millest eelmine postitus ette hoiatas. Nimelt avati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti koomiksite ülevaatlik näitus, mille põhirõhk langeb lastekoomiksitele. Vastav uudiselugu ja videopilt leidub siitsamast.

Järgnevad fotod panen konksu otsa söödaks või öökapi peale küpsiseks, et sinulgi oleks huvi sel näitusel ära käia, näha muinasjutulikku lastekirjanduse keskust ja viia end kurssi sealsete töödega. Aega on umbes novembri lõpuni.


Enne avamist sai ruumitäis kooliõpilasi Joonas Sildre käest koomiksijuttu kuulata ja seejärel lasti neil koomiksite ette valguda. Nagu mainitud, siis on ka minu "Käpu & Kolumbo" ja "Põssa Polli" koomiksiribad seal üleval, millest mul muidugi suunurgad üles venivad. :)

Tean, et varem kirjutasin antud näitusest kui lastekoomiksite näitusest, aga selgus, et kuigi lastele mõeldud koomiksid on põhifookuses, leidub seal ka vanematele midagi.

Minul viis näituse külastamine mõtted sinnamaile uitama, et milline tulevik küll Eesti koomiksil on (muide, järgnev käib pigem koomiksiriba-stiilis koomiksite kohta). Nagu välismailt (ja ka meie mailt) näha, on ajalehekoomiks juba rohkem kui kümnendi surnud olnud ning jätkusuutlik koomiksielu on siirdunud edukalt internetti ning sinna oma juured ajanud (eriti igapäevane või peaaegu igapäevane koomiksiriba-stiilis koomiks). Muidugi suudavad vanad tegijad ja titaanid veel eelmisel koomiksiajastul teenitud edul elus püsida.
Meie subkultuuridest üleküllastunud tänapäevas on rahvusvahelises mastaabis (ehk siis inglise keelsetel koomiksitel) vägagi võimalik, et tasuta internetis ilmuv koomiksiriba teenib endale nii suure fännibaasi, et elatab end ära. Kahjuks on väikses Eestis eestikeelsetel koomiksitel see ebatõenäoline. Aga mõtleme-teeme, elame-näeme. Eks kogu see koomiksitegemise valem on taandatav kahele põhietapile: esiteks tee kõigest oma jõust midagi head ja seejärel näita seda teistele. Muidugi eeldavad mõlemad etapid palju unetuid öid ja laenatud tunde ning kokkuvõttes sellist tungi teha koomikseid, mis on nõus tegema kaua aega tasuta tööd.
Need on siis minu mõtted kiiruga ja liiga väheste tähemärkidega kirja panduna. Eks tulevikus mõlgutan pikemalt. Aga usun, et järgmine raamat on suht naelapea pihta löönud - "How to Make Webcomics", mille olen läbi lugenud ja soovitan palavalt.

No comments:

Post a Comment