Saturday, October 29, 2011

Tuutu saab heli ja muusika


 
Mu multikas "Tuutu Naljahammas" on lõpusirgel ja praegu, kui filmi ajastus on paigas ja järele on jäänud tegeleda vaid mõnede visuaalsete detailidega, on teatepulk suuresti audiokangelaste käes - nimelt hakkas paar päeva tagasi helindamisega tegelema professionaalne Film Audio helistuudio ja muusika sünnib suurepärase Mait Jüriado käe all, kelle loominguga soovitan ta kodukal kindlasti tutvuda. Ühesõnaga - film on heades kätes!

Helindamine tõotab igati lõbus olla - nimelt olen kogunud ja kogun veelgi igasuguseid vidinaid, millega sünkroonhelisid teha, ning see väärib kunagi omaette postitust.

Samas on helindamine ka piisavalt tehniline ja hägune maa ning kohe alguses jäin helistuudios vahele ühe tegematajätmisega - mu filmil polnud pip-e. Mis on pip? Kardan, et ma ise pakun üsna diletantliku vastuse ja kahjuks vaikib ka internet antud teemal ning pakub vastuseks kõike muud peale õige, aga mu enda sõnades on pip visuaalne marker - üks filmi alguses ja teine lõpus. Paistab, et harilikult on see üksainus kaader musta, kuhu on keskele kirjutatud valgete tähtedega "PIP". Nii saab helindaja need endale orientiiriks võtta ja kui juhtub, et filmimaterjal nende kahe pip-i vahel lüheneb või pikeneb, siis saab helinduse pildiga ikkagi sünkrooni.

Et see esmalt endale mällu sööbiks, aga ka neile algajatele filmitegijatele, kes tahavad professionaalset helistuudiot meeldivalt üllatada ja helimehele kohe algusest peale asjad lihtsaks teha, tegin väikse skeemi, kuhu (vähemalt mul soovitati) pip-id panna.


Esimesest pip-ist (pip ise kaasaarvatud) tuleb panna ka timecode ehk ajakood jooksma.

No comments:

Post a Comment